"Puhkus" Eestis
Hei-hei üle pika aja.
Mu lähemad inimesed teavad, et käisin vahepeal Eestis, olin seal ca 3 nädalat.
Mul oli plaanis igasuguseid asju teha - tööd pidin loomulikult tegema, perega tahtsin aega veeta sh õe lapsi hoida. Samuti oli plaan oma lähemad sõbrad-tuttavad üle vaadata, jahimeeste kohvikus abiks olla ning loomulikult ka veidi lõõgastuda. Lõuna-Eestisse tahtsin sõbrannadele Lyle ja Küllile külla jõuda.
Aga teadagi - see kes planeerib...
Norra keele õpe
Jõudsin Eestisse 19.09, teisipäeval veidi enne lõunat. Päev oli erinevaid planeeritud tegevusi täis ja kohe pärast ühte kohtumist algas minu online- norra keele kursus. Kuna ei jõudnud kuhugi asjalikumasse kohta siis pidin selle autos läbi tegema. Ma ei ole kunagi hea keeleõppija olnud, aga huvitav on täiskasvanuna ise vabatahtlikult ühte keelt õppida. Mitte keegi ei sunni (nagu koolis), lihtsalt endal on huvi. Keeleõppest räägin mõnes hilisemas postituses detailsemalt 😀
Jahimeeste kohvik
Laupäeval, 23.09, toimus Uhtna Jahiseltsi kodukohvikute päev. Seal jahtkonnas toimetab ka minu isa (ja väga värskena ka uus jahinaine - minu õde 😍), ja seega läksime õega sinna veidi abistama.
See jahikohvik toimus ka eelmisel aastal ning sel aastal oli see vähemalt sama tore kui eelmisel aastal. Olla üks abiline väga toredas seltskonnas kus koostöö on väga sujuv ja meeleolu tore - neid päevi võiks rohkem olla!
Põhilised toiduvalmistajad olid loomulikult (jahi)mehed! Põdraliha kotletid, Korea pärane supp (jajah, konsistentsilt oli see pigem prae moodi, vaadake fotolt 😄), uluki-wokk - need maitsed ei unune!
Naised tegid kooki!
PS! Fotol on mu õde Jane (kui kedagi huvitab, siis ta on minust noorem 😁)
Jahimeeste kohvikus tundsin, et hääl hakkab ära minema. Ja lõpuks läkski, tuues kaasa palaviku ja köha-nohu - olin mitmeid päevi siruli maas, ei suutnud eriti midagi teha.
Valvekorrad, hooldekodu
Lõpuks sain terveks ja tegin järgnevateks nädalateks plaane - enamik tegevusi mida planeerisin olid mul ju tegemata. Ja nagu nipsti - uus pööre mu planeerimises! Samal päeval kui terveks sain ja kodust välja astusin, sain teada, et üks minu lähedane vanainimene vajas väga ootamatult 24/7 abi/järelvalvet (ärge muretsege, minu vanemate ja teiste sugulastega on kõik ok!). Olime siis koos tema kahe pojaga ca nädala vahetustega tema juures. Mina sattusin seal olema vist 6 ööd ja paar päeva - öösiti iga paari tunni tagant äratus. Ega järgmised päevad siis eriti asjalikud polnudki! Lõppes see olukord ca nädal hiljem reedel, kui saime talle hooldekodusse koha. See on minu esimene lähedasem kokkupuude hooldekoduga ja ma pean ütlema, et olen positiivselt üllatunud. Siiani oli mul silme ees (ilmselt mingitest uudistest) koht kus vanurite eest ei hoolitseta ja elanikud on õnnetud, aga see konkreetne Rakvere hooldekodu Pikal tänaval jättis väga hea mulje. Kogu personal, keda mul õnnestus järgnevate päevade jooksul näha, oli väga sõbralik - üks lausa laulis kui kusagil koridoris kõndis. Teised elanikud tundusid ka sõbralikud. Aga mis kõige tähtsam - teame, et vanainimene on teiste hoole all ja ei pea muretsema, kas ja kuidas ta üksi hakkama saab.
"Puhkus" Eestis
Ja siis saabus puhkeaeg, mis tegelikult kujunes kiiruga mõnede objektide külastamiseks, poodides ostlemiseks (et toitu jms Eestist kaasa osta), riiete jms sorteerimiseks/pakkimiseks. Kõige mõnusamaks jäid lõpuks need paar rahulikku õhtut isa-emaga, taustaks kaminatuli. 💗
Rehvid
Autol olid all suverehvid. Minul oli plaan päev enne ärasõitu rehvid ära vahetada - talverehvid on mul naastrehvid. Tegelikult poleks siis veel tohtinud neid alla panna, aga võtsin selle riski.
Ja siis - õhtu enne rehvivahetust kirjutab mulle üks eestlane Kaido kes samuti siin Trondheimis elab. Ja mainis, et siin Trondheimi piirkonnas peab ühe hooaja naastrehvidega sõitmise eest maksma maksu ca 150eur (veidi siia-sinna). Sellele järgnes mitmeid arutelusid ja konsultatsioone ja kulude arvutusi erinevate inimestega, ja lõpuks võtsin vastu otsuse, et ostan hoopis lamellrehvid. Ehk siis päev enne ärasõitu sai mu auto uued korralikud lamellrehvid alla. Loodan, et ma talvel kuhugi mägedesse autoga sõitma ei lähe! 🙈😐😟
Tagasi Norrasse
Laev Paldiski-Kappelskär. Rootsi, Kappelskäri, jõudsime kohaliku aja järgi 7.30, sellele järgnes 10h autosõitu + 2h Norra keele kursust kusagil Rootsis, metsade vahel! Ja olingi tagasi!
Olen nüüd täpselt nädala tagasi olnud ja ma pole vist kunagi varem rahulikku elu niimoodi nautinud! Kartulite koorimine jms - väga rahulikult ja mitte kuhugi kiirustades! Olen rahulikult taastunud ja veidi kapseldunud olnud - pole jaksanud/tahtnud siin eriti kellegagi ka pikalt kohtuda, aga vaikselt hakkab see tunne nüüd mööduma 😎
Kokkuvõte:
Mõni asi on mingil hetkel siin elus tähtsam kui mõni teine. Ju siis pidi see täpselt nii minema, et täpselt minu Eestis oleku ajal oli minu abi selle vanainimesega vaja. Ja mul on väga hea meel, et see täpselt sellesse aega sattus (loomulikult oleks veel parem kui seda olukorda poleks üldse tekkinud!). Seega mu sõbrad, kes te mind seekord ei näinud - tulen hiljemalt detsembris jälle, ja siis peaksin Eestis ca 3-4 nädalat olema!
PS! Ühtlasi annan teada, et piiril mind kinni ei peetud - kartulite smugeldamise eest jääb seekord karistus saamata. Aga ma luban, et need mõned kilod söön isiklikult oma köögis ära (okei, Andrus ka) - ei pane neid maha (ei too uusi kultuure Norrasse) ja ei levita mingeid "Eesti haiguseid" nendelt.
PPS! Seekord eriti fotosid ei lisagi - ei õnnestunud neid eriti palju teha.
Kommentaarid
Postita kommentaar